Innovatsioonipoliitika analüüs

Otsustasin kirjutada IKT valdkonnast omas lasteaias, sest Haridusamet on andnud erinevaid vahendid lasteaiale tasuta ja lisaks on hangitud ka vahendeid HITSA projektidega tänu, sellele lasteaias võimalik õpetada lastele programmeerimist ja robootikat.

Praegu saavad kahe vanemarühma (6-7 aastased) lapsed haridustenoloogi juhendamisel läbi nende vahendite programeerimise algteadmisi ja robootikat õppida. Nende tegevuste eesmärk on lapsi motiveerida tegema omavahel koostööd ja arendada loogilist mõtlemist. Koostöö on oluline igas eluvaldkonnas ja tavaliselt lapsed töötavad meeskonnas, et saavutada ühist eesmärki ning jõuda tulemusteni.  Lastaias on tegevused lõimitud ja sageli ühes tegevuses on mitu erinevat õppe- ja kasvatustegevuste valdkonda.

Peab mainima siiski, et riiklikul tasemel Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekavas IKT kui eraldiseisvat valdkonda ei ole välja toodud. Seega jäävad õpetajale vabad käed selles suhtes, kas ta kasutab vastavaid vahendeid või mitte. Teiste valdkondade puhul on selgelt välja toodud eesmärgid, mida laps peab oskama siis kui ta kooli läheb. Õpetaja saab siiski riiklikule õppekavale toetudes leida mõne punkti, et see tegevuskavasse eesmärgina sisestada. Eriti palju on üldoskuste all erinevaid punkte, mille põhjal on võimalik seada robootika ja programmeerimise tegevustele eesmärgid. Sinna juurde veel õppe- ja kasvatustegevuste valdkonddest lähtuvalt eeldatavad tulemused.

Võttes aluseks Eesti elukestva õppe strateegia 2020 dokumendi ja selles oleva digipöörde peatüki, mis ütleb, et õppimisel ja õpetamisel tuleks rakendada digitehnoloogiat otstarbekamalt ja tulemuslikumalt siis sellest tulenevalt on meie lasteaed õigel teel. Starteegias ei ole mainitud lasteaia tasandil digipööret aga samas tuleb mõelda sellele, et koolis hakkavad lapsed nagunii tehnoloogiaga kokkupuutuma ja see tõttu tuleks neile selle otstabelist kasutamist õpetama juba varakult.

Võiks väita, et toetus riiklikul tasandil on olemas, et erinevaid IKT vahendeid lõimitakse lasteaias õppe- ja kasvatustegevustesse. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava ja Eesti elukestva õppe strateegia 2020 panevad põhja sellele, kuidas ja millises suunas peaks areng toimuma lähtudes nii õpilastest kui õpetajatest.

Kasutatud kirjandus

Haridus- ja Teadusministeerium. (2014). Elukestva õppe strateegia 2020. Loetud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008). RT I 2008, 23, 152.  Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772?leiaKehtiv

Advertisements

Innovatsiooni juhtimine raamatu I peatüki kokkuvõte

Innovatsiooni on võime näha erinevate elementide vahelisi sidemeid, märgata nende võimalusi ja neid ära kasutada. Tehnoloogia mängib selles suurt rolli, sest tänu tehnoloogilistele uuendustele tekib juurde erinevaid uuenduslikke võimalusi. Konkurentsil on tähtis roll uuenduslike ideede ja võimaluste tekkimisel, sest kui tahetakse turul püsida peab pidevalt välja töötama uuenduslikke ideid.

Innovatsiooniliigid:

  • Tooteinnovatsioon- muutus toodetes või teenustes, mida pakutakse
  • Protsessiinnovatsioon- muutus toodete loomise ja kättetoimetamise protsessis
  • Positsiooniinnovatsioon- muutus toodete turuletoomise kontekstis
  • Paradigmainnovatsioon- muutus mõttemallides

Tuleb meeles pidada, et üks innovatsioon ei toimu ilma teiseta. Vahest juhtub nii, et uue toote või lahenduse arendus käib läbi kõik neil innovatsiooni liiki.

Innovatsiooni uudsusastme järgi liigitatakse innovatsiooni:

  • Inkrementaane innovatsioon – muutused toimuvad järk-järgult ning vanu asju üritatakse paremini teha.
  • Radikaalne innovatsioon – muutused on järsud ja oma olemuselt inimestele tundmatud.

Innovatsiooni kategooriad võivad toimuda kas inkrementaalselt või radikaalselt. Inkrementaalsed innovatsioonid on jätkusuutlikumad ja efektiivsemad.

Innovatsioon seisneb teadmuses–    muutuste loomises erinevate teadmuste kombineerimisega. Teadmus võib tekkida:

  • kogemuse põhjal
  • otsinguprotsesside tulemusena, uurides sarnaseid tehnoloogiaid või turge;

Teadmus võib olla:

  • selgelt väljendatud vormis– kättesaadav arutamiseks ja edastamiseks
  • väljendamata vormis– teadaolev kuid sõnadeks või valemiteks vormimata

Innovatsioonijuhtimisega on seotud ka probleemid, mis on jagatud tsoonideks:

  1. tsoon – inkrementaalne innovatsioon: Omab selged reegleid, stabiilse toote või protsessi muutmiseks on vaja kasutada kogunenu teadmust.
  2. tsoon – modulaarne innovatsioon: Vajadus õppida uuest teadmusest,
  3. tsoon – katkendlik innovatsioon: Pole teada ei lõpptulemust ega saavutamise protsessi käiku.
  4. tsoon – arhitektuuriline innovatsioon: Võime kombineerida olemasolevat teadmust või kasutada uue ja vana kombinatsiooni.

Innovatsiooniprotsessi käigus leiavad aeg-ajalt aset murrangud, muutuvad mängureeglid ja avanevad uued võimalused. Toodete, teenuste ja protsesside puhul saab välja tuua kolm faasi:

  • Loksuv faas– ebakindluse tase on kõige suurem. Toimub kiire katsetamine ja õppimine.
  • Üleminekufaas– leitakse valitsev lahendus ning seda hakatakse täiendama ja arendama
  • Spetsiifiline faas– lähtuvalt kasutajale tehakse vastavad kohandused.

Innovatsiooninga ei käi alati kaasas õnnestumine. Sageli toimub läbikukkumisi ja neil võivad olla tõsised tagajärjed. Innovatsioon on siiski kohustuslik.

Innovatsiooniprotsessi faasid:

  • Keskkondade vaatlus ja uurimine, et püüda ja töödelda signaale potentsiaalse innovatsiooni kohta.
  • Teha strateegiline valik potentsiaalsete innovatsiooni käivitajate hulgast ning valida millistesse tegemisse organisatsioon ressursse suunab.
  • Ressursside eraldamine valikule
  • Innovatsiooni elluviimine
  • Eelnenud faaside edu- ja läbikukkumise analüüs. See faas pole kohustuslik kuid annab head tagasisidet.

Innovatsiooni aluseks on võime näha ette tulevikku ning töötada välja teadmuse aspektide mõistmisel põhinevad strateegilised lähenemised. Konkursentsikeskkonda mõjutavad jõud:

  • Turgude ja tehnoloogiatetarnete üleilmastumine-  turgude avanemine on kaasa toonud tegevuste ja tegijate arvu plahvatusliku kasvu. Konkurents on kasvanud, tooteid ja teenuseid innoveeritakse.
  • “Virtuaalses” vormis tööd võimaldavad keskkonnad- Interneti ja mobiilseside areng on loonud võimaluse töötada ja suhelda interneti kaudu.
  • Mure jätkusuutlikuse pärast- ohud seoses kliima muutusega, reostus, rahvastiku kasv.
  • Võrgustumine kui tõusev ärimudel- muutustega kaasaskäimne eeldab võrgustiku loomist.

Kasutatud kirjandus:

Tidd, J; Bessant, J; Pavitt, K. (2006). Innovatsiooni juhtimine. Tallinn: Pegasus

Loengute kokkuvõte

Mulle endale jäi esimesest loengust meelde õppejõu näide, kuidas vahel ebaõnnestunud toode võib hiljem leida rankendust. Nii nagu juhtus Post-It paberitega mille taga kasutatakse liimi, mis alguses oli ebaõnnestunud toode, sest see ei olnud piisavalt tugev. Hiljem võttis keegi selle toote ja lõi uuendusliku vahendi. Innovatsioon on mingi vana asja täiendamine ja rakendamine uuel viisil. Innovatsioonil on erinevad liigid, millest oli juttu “Innovatsiooni juhtimise” raamatus.
Innovatsioon ei toimu iseenesest, alati on vaja kedagi kes eest veaks ja õiged inimesed kokku viiks.

Turundusinnovatsioon: näide oli rahvusmustriga tennised, enne kui need valmis said, olid tennised juba sotsiaalmeedia kaudu maha müüdud. Nö jutt läks sotsiaalmeedias liikuma ja see tõttu olid kõik juba enne ära müüdud.

Organisatsiooni innovatsioon: õppejõu näide sellest, kuidas tema tegeles koolis aktiivõppega, kus tunnid kestsid 90 minutit ja selle jooksul käisid õpilased erinevates keskustes. See süsteem toimis seni kuni õpetajatel oli õhtuti aega maha istuda ja koos järgmisi tegevusi planeerida.

Avalik sektor peab ka innovatsiooniga tegelema, et mitte seda pidurdada.

Erarahastuse kaasamine haridusse– Eestis on see nõrk koht. Eesti teadlased kirjutavad rohkem projektitaotlusi, see mis juhtub projektiga pärast nagu kedagi ei huvita. Võetakse uus ja järgmine rahastus. See on tegelikult minu arvates vale lähenemine asjale. Nii jäävad paljud huvitavad projektid, kas lõpetamata või ei ole need jätkusuutlikud. Põhimõtteliselt resursside raiskamine.

Mis on eduka innovatsiooni aluseks?

Innovatsiooni leviku teoreetikud on tuvastanud viis kriitilist tunnust:

  • Suhteline eelis- Kas innovatsioon on parem kui praegune olukord? Kas inimesed peavad seda paremaks? Kui ei, siis innovatsioon ei laiene kiiresti, kui üldse.
  • Ühilduvus- Kuidas innovatsioon sobib inimeste varasemate kogemuste ja praeguste vajadustega? Kui see ei sobi nii hästi, ei leviks see hästi. Kas see nõuab olemasolevate väärtuste muutmist? Kui kultuuri liikmed tunnevad, et nad peavad innovatsiooni vastu võtmiseks muutuma, on nad selle suhtes vastupidavamad.
  • Keerukus- Kui keeruline on innovatsiooni mõista ja rakendada? Mida raskem, seda aeglasem on vastuvõtmisprotsess.
  • Katsetamine- Kas inimesed saavad innovatsiooni kõigepealt “proovida”? Või peavad nad põhenduma kõik korraga? Kui see viimane variant, siis on inimesed selle vastuvõtmisega palju ettevaatlikumad.
  • Vaatlusvõime- Kui nähtavad on selle kasutamise tulemused? Kui inimesed selle vastu võtavad, kas erinevus on märgata? Kui ei, siis levib innovatsioon aeglasemalt.

Innovatsiooni (küpsuse) audit organisatsioonis. Enamik põhinevad küsitlustel.

  • Innovation for Growth: algul küsitlus, teiseks intervjuud
  • Strateegia: miks, mis, kus, millal
  • Ideed: loov lähenemine
  • Teostus: kuidas

Viimases loengus olin oma rühmakaaslastest ainuke, kes pärast rühmatöö tarvis kohal oli. Üksi kogu rühma eest midagi ära otsustada ei olnud lihtne.

Kokkuvõtlik tagasiside:

Loengud olid sisukad ja eriti meeldisid õppejõu poolt toodud näited. Neid oleks võinud olla rohkem, sest see muutis loengu huvitavaks. Samas oli selliseid aspekte, mis olid keerulised mõista. Näiteks täpselt need asjad, mis me ülesannete jaoks pidime tegema. Raamatu puhul, mille esimese peatüki me pidime läbi lugema häiris mind rohkem see, et räägiti ettevõtetest. Tulevikus soovitan vahetada auditoorimi, sest praegune ruum ei lasknud väga teha grupiga koostööd, mis mind natuke häiris.

Innovatsioonistrateegia

Strateegia aluseks võtsime SAMR mudeli. Töö tegime koos Liis Viina ja Katariina Lindega.

Eesmärk:

  • Laps kasutab õppetegevuses interaktiivset tahvlit

Tulem:

  • Laps kasutab interaktiivset tahvlit otstarbekalt ja heaperemehlikult.

Meetmed:

  • Grupitöö
  • Avastusõpe
  • Tehnoloogia kasutamine
  • Lapsestlähtuvõpe

Edukriteeriumid:

  • Lapsed kasutavad iseseisvalt ja eesmärgipärastatult interaktiivset tahvlit.

Riskihinnang:

  • Mis mõttes riskihinnang? Ma ei saa aru, mille riskihinnang?

Tulemuslikkuse hindamisvahend:

  • Lapsed ise leiavad vajalikuinformatsiooni internetist ja jagavad seda rühmakaaslastele.

SAMR mudel

Asendamine (Substitution)

Sellel tasemel kasutavad õpetajad või õpilased uusi tehnoloogilisi vahendeid, et asendada vanu. Tavalise projektori asemel kasutatkse interaktiivset tahvlit. Projektorit kasutati videode vaatamiseks ja esitlusteks, kuid interaktiivse tahvliga tekivad uued lisa võimalused ja kasutusfunktsioonid. (tahvli käivitamine, tahvli kasutamine kirjutusalusena, interaktiivsele tahvlile mõeldud õppemängude kasutamine).

Lisamine (Augmentation)

Selles tasemes tulevad ilmsiks need lisa funktsioonid, mille pärast üks vahend asendati teisega. Interaktiivne tahvel täidab videode näitamise funktsiooni, kuid lisaks sellele saab seda kasutada ka õppetegevuste rikastamiseks, näiteks mängude mängine. Samas on see uus vahend, mida on võimalik lõimida erinevate õppe- ja kasvatustegevuste valdkondadega.

Muutmine (Modification)

Sellel tasemel kasutatakse tehnoloogiat tõhusamalt näiteks ülesande uute osade ümber kujundamiseks ja õpilaste õppimise muutmiseks. Õppimine muutub tõhusamaks, sest tänapäeva lapsi ümbrtsevad digitehnoloogilised vahendid ning see tõttu on tehnoloogiat kasutades võimalik muuta õppimine lastele huvitavamaks. Lapsed saavad ise proovida erinevaid interaktiivse tahvli funktsioone. Igale rühmale on antud oma ülesanne ja viis kuidas seda lahendada.

Uuesti määratlemine (Redefinition)

Selles etapis kasutavad õpilased uut vahendit uute ülesannete lahendamiseks ja loomiseks. Samas püstitakse uus eesmärk ja saavutatakse uus õpitulemus. Lapsed peavad kasutama google otsingu mootorit, et leida hommikuringis tekkinud küsimustele vastused, näiteks mis värvi on jänese kasukas talvel, mitu mutti on vaja muti kasuka jaoks, kiirem lind? Vastused kuvatakse interaktiivsele tahvlile, nii näeb kogu rühm otsingu tulemust ja seda kuidas internetis info otsimine käib.

 

SAMR mudel

SAMR (Substitution, Augmentation, Modification, Redefinition) mudel on loodud, et tehnloogiat oleks lihtsam õppimisse ja õpetamisse integreerida. Tõlgituna SAMR tähendab asendamist, lisamist, muutmist ja uuesti määratlemist. Selle mudeli põhjal saab kindlaks teha, kas integreeritud vahendist on olnud kasu või mitte.

Mudelil on neli taset:

Asendamine (Substitution)

Sellel tasemel kasutavad õpetajad või õpilased uusi tehnoloogilisi vahendeid, et asendada vanu. Näiteks MS Wordi asemel Google Docsi, mõlemad on vahendid dokumentide loomiseks aga üks asendub teisega.

Lisamine (Augmentation)

Selles tasemes tulevad ilmsiks need lisa funktsioonid, mille pärast üks vahend asendati teisega. Võttes aluseks jällegi Google Docsi näite, see vahend võimaldab automaatset salvestamist ja teistega jagamist ilma, et peaks tegema lisa liigutusi selleks.

Muutmine (Modification)

Sellel tasemel kasutatakse tehnoloogiat tõhusamalt näiteks ülesande uute osade ümberkujundamiseks ja õpilaste õppimise muutmiseks. Näiteks Google Docsis dokumendile  kommentaaride lisamine, koos ühise dokumendi kallal töötamine ja tagasiside andmine.

Uuesti määratlemine (Redefinition)

Selles etapis kasutavad õpilased uut vahendit uute ülesannete lahendamiseks ja loomiseks. Samas püstitakse uus eesmärk ja saavutatakse uuse õpitulemus.

SAMR mudeli plussid ja miinused:

Plussid

  • Võimalik kasutada mudelit tunni planeerimisel
  • Tehnoloogiat juurutatkse järk järgult
  • Tegevused on määratletud
  • Mudel on lihtne ja arusaadav

Miinused

  • Pidevalt peab toimuma areng
  • Eesmärgid ei ole määratletud

Lisan siia veel videod.

Kasutatud allikad:

Candance, M. (2013) SAMR in 120 Seconds https://youtu.be/us0w823KY0g

Spencer, J. (2015) What is the SAMR Model and what does it look like in schools? https://www.youtube.com/watch?v=SC5ARwUkVQg

Candance, M. (Kuupäev puudub) SAMR Model Explained for Teacher http://www.educatorstechnology.com/2013/06/samr-model-explained-for-teachers.html

Shaw, T. (2015) The problem with the SAMR model https://www.eschoolnews.com/2015/04/27/samr-model-problems-842/

 

Praktikaaruanne

Oma põhipraktika tegin enda töökohas ja osaliselt ka Tartu Ülikoolis. Tagasimõeldes prakikale siis igas ülesandes, mis ma tegin oli nii õnnestunud kui ka ebaõnnestunud momente.

Õnnestunud momente oli tegelikult praktika jooksul palju. Mulle endale meeldis enim just õppekavade analüüsimine ja soovituste jagamine sest sain ise sealt mõtteid, mida on võimalik ka lasteaias rakendada. Kõige paremini läks mul enda arust koosolekul, sest nägin inimesi nimede taga ja sain nendega suhelda ning arutleda erinevatel IKT teemadel. Töörühmades osalemine oli samuti väga produktiivne ja mulle endale just selline töötamise viis meeldiks, väiksemad töörühmad ja igaleühele antud oma ülesanne või roll sellega seoses. Nii võiksid toimuda koosolekud ka meil lasteaias, palju saaks korraga tehtud ja aeg ei läheks raisku.

Mulle endale meeldib ka õpetajatele koolitamine, kuigi mulle endale rühmakoolitused ei meeldi aga praktika käigus tegin selle. Näitasin õpetajatele Google Keepi ja selle kasutamise võimalusi. Võiks öelda, et noorematele õpetajatele on tehnoloogia kasutamine rohkem selge kui vanematel ja noored julgevad küsida ja katsetada. Koolituse juures võib öelda, et kõige rohkem õnnestus mul planeerimise osa. Panin ära paika need sammud mida õpetajatega läbi teha ja ajaliselt umbes kui kaua võib ühe asja peale minna. Ebaõnnestus see, et mitu asja sai planeeritud ühele päevale see, et meil enne seda koolitust oli koosoleks seoses üritusega lõi mul ajakava natuke sassi ja õpetajatel ei olnud piisavalt aega, et hiljem minu käest veel nõu küsida ja erinevatel teemadel arutleda. Lõpp läks liiga kiireks ja pidin mingitest asjadest üle jooksma.

Nõustamise osas meeldib mulle endale individuaalne lähenemine paremini. Ainuke probleem selle juures on ajakulu, sest nii nagu ikka on vaja enne teha häälestus, et õpetaja jõuaks nö õigele lainele ja siis alles tuleb põhiosa tööst. Samuti tuleb alati lõpus lisa küsimusi ja muid probleeme ette. Nõustamise teeb lihtsaks see, kui õpetaja ise tuleb ja teab konkreetselt, mis probleem tal on ja oskab ka vastavaid küsimusi küsida. Vahel küsivad vanad kurusekaaslased nõu erinevate programmide kohta mida millega asendada jne või kui programm ei tööta nagu vaja siis kasutan Facebooki abi saates nedele kas infot vastava programmi või rakenduse kohta. Samuti on lihtne teha ekraani pilt ja seda jagada kirjutades peale kommentaarid.

Arvan, et õpetaja peaks ennast ka IKT vallas harima ja see tõttu on koolitustel käimine oluline. Võtsin endale viimasel korral robootika teemalise koolituse ja jäin sellega rahule. Sain juurde kindlust, kuidas toimida ja sain aru ka seda, et ma ei ole oma murede ja rõõmudega üksi. Samas tuli juurde uusi kontakte ja kuulsin ka seda, kuidas mõnes asutuses on robootika korraldatud. Proovisin ka lastega teha väikese tegevuse, kuigi mul selle kohta analüüsi ei ole blogis aga ma saan selle siia ilusti ära kirjutada.

Selle nädala teema oli meie rühmas “Avastused”, kus ma keskendusin masinatele ja tehnikale, mida kasutatakse maailmaruumi ja süvamere avastamiseks ning see oli ka samas eelmise nädala teema jätk (rääkisime lastega planeetidest ja Päikesest). Robootika kasutamine selle juures tundus loogiline. Kõigepealt tuli alustada sissejuhatusega rääkisin lastele Marsist ja sellest kuidas “Curiosity” mööda planeeti käib ja seda kaardistab. Näitasin lastele ka videot kulguri kohta ja seda kuidas toimusid selle katsetused erinevatel pinnastel jne. Hiljem lasin lastel endil fantaseerida, millised võiksid olla tulevikus maailmaruumi avastamiseks mõeldud masinad ja mis neil küljes peaks olema. Siis oli vaja hakata WeDo 2.0 kastides olevat sisu sorteerima hakata. Ma ei olnud arvestanud sellega, et detailide sorteerimine õigetesse lahtritesse võib lastel palju aega võtta. Samuti olenevalt rühmadest toimis osades koostöö paremini kui teistes. Tahtsin hakata robotite ehitamisega pihta esimesel päeval aga aja puuduse tõttu pidin seda tegema järmisel korral. Lastele isegi see tegevus meeldis. Järgmisel korral said lapsed roboteid ise kokku panna juhendi järgi ja neid ka programmeerida näidis koodi järgi. Laste juhendamine ja nende jälgimine võtab samuti oma aja ja rakse on kõigile korraga tähelepanu jagada. Siis oli ka näha kus kastides detailid olid vales lahtris, sest lapsed ei leidnud neid üles. Siis sai kohe öelda, et kui oluline on kõik asjad õigetesse kohtadesse panna. Ehitamine juhendi järgi oli mõnele väga lihtne, kuid mõnel oli sellega raskusi siis tuli mul endal olulistele asjadele tähelepanu juhtida ning lasta neil uuesti proovida. Kõige parem selle tegevuse juures oli see, et ma lasin lastel endil teha ilma vahele segamata. Tegin seda ainult siis, kui nägin, et midagi on väga valesti, kuid siis samuti juhtisin sellele ainult tähelepanu ja jälgisin seda kuidas lapsed ise olukorra lahendasid. Järgmisel korral kutsun õpetajaid oma tegevust vaatama ja näitan selle juures seda, et lastele ei ole tegelikult midagi rasket ning et iga õpetaja saab sellega hakkama.

Sellel korral praktika andis mulle endale rohkem enesekindlust ja julgust rääkida IKT puudutavatel teemadel ning anda vajadusel nõu. Oma asutuse õpetajad näevad mind samuti inimesena kelle juurde tulla küsima nõu ja abi. Paljud on ka öelnud seda, et sa oled meil siin selles vallas kõige targem, kuigi ma ise seda ei arva, sest enamus minu tarkusest tuleb internetist vastavat informatsiooni otsides. See kui ma midagi ei tea siis ma tavaliselt ütlen, et ma praegu ei oska sellele vastata aga ma võin järgi uurida. Ma ei ole õpetajatele kunagi öelnud, et ma ei tea. Vahel võivad probleemid olla tühised ja lahendatavad ühe nupu vajutusega. Avastasin ka seda, et nõustamine on huvitav ja õpetajatele uute vahendite näitamine ja nende innustamine selle läbi on töö, mida mulle meeldib teha. Samuti on tore ka see, kui sinu enda kolleegid sellest lugupeavad ja tunnustavad. Õppisin ka seda, et mitut asja ei tohiks ühele nädalale või päevale planeerida, sest tekib ajapuudus või lihtsalt väsimus, sest läbipõlemise tunne on kerge tekkima.

Praktika eesmärgid said samuti täidetud ja üldkokkuvõttes jäin oma tööga rahule.

Samas sain veelkord kinnitust, et ma olen õigel ametil ja seda, et mul on suurepärased kolleegid, kellega koos töötamine on tore.

VI nädal- Eneseanalüüs

Sellel nädalal tegelesin peamiselt õppematerjalide kontrollimisega ja vaatasin seda, kas loojad on vastanud minu kommentaaridele või parandanud oma materjali nii, et seda saaks hakata andmebaasi lisama.

Lasteaias olid ka praktikandid, kes käisid minu tegevust vaatamas. See kuidas ma integreerin tehnoloogiat õppetegevustesse.

Samuti õnnestus mul haigkes jääda ja see tõttu olid ka postitused hilinenud.

Tahtsin õppematerjalidesse paremini süveneda ja olla abiks. Aga füüsiliselt ma ei jõudnud seda teha, sest haigus võttis viimase. Tähtaeg hakkab järjest lähemale tulema, millal kõik peaks olema valmis ja nii kaugel, et sobiks ülespanna. Õnneks ei tööta ma nende kallal üksinda ja teised teavad, et ma olen haigeks jäänud.

Mulle tegelikult tekitas natuke ebamugavust ka see, et minu tegevust käidi vaatamas. Tavaliselt on kohal ainult rühma õpetaja abi, kui ma midagi teen. Nii, et ma ei ole harjunud sellega, et mind jälgitakse. Minu enda tegevus läks pikale, sest kui on tegemist tehnoloogiaga siis tahvad kõik lapsed korraga proovida. Raske oli samuti hoida korda, sest mõnel lapsel on keeruline oodata oma järjekorda.

Ise ma mõtlesin õppematerjale vaadates, et kas ma panen kõike tähele ja kas mul üldse on õigus mõningaid asju kommenteerida. Tegevust tehes samuti mõtlesin, et kas praktikandid saavad sellest midagi kasulikku või mitte. Kasutasin seda mida ma olen lastega varem teinud ja proovisin näidata, kuidas suure rühmaga on ühte tegevust teha. Lapsed ise tegelikult oskavad ja teavad palju. Proovisin liialt kogu protsessi juhtida, oleks pidanud andma vabad käed ja laskma lastel endil tegutseda.

Ma pean võib olla kutsuma tihedamini oma kolleege tegevusi vaatama ja just selliseid mida ma teen kasutades IKT-vahendeid. Isegi meediakasvatuse läbiviimine rühmas võib mõnele õpetajale huvi pakkuda. Samas see aitaks mul endal saada üle ebamugavustundest, et mind vaatatakse.