M. D. Merrilli „Kivike tiigis“ (“A Pebble-in-the-Bond”) õppedisaini mudel

Olles ise tutvunud rohkem ADDIE mudeli ja selle rakendusviisidega siis Merilli „kivike tiigis“ mudel on olemuselt teistsugune ja eeldab teistmoodi lähenemist.

Kõige pealt, et Merrilli „kivike tiigis“ mudelist paremini aru saada tuleb ära märkida 5 põhimõtet, mille mõeldes peaks probleeme ja ülesandeid püstitama.

Õppimine on edukas siis kui:

  • Ülesandekesksus: tegeletakse eluliste probleemide ja ülesannetega, kus õppijad saavad oma oskusi ja teadmisi rakendada.
  • Aktiveerimine: õppijad peavad protsessi käigus rakendama oma olemasolevaid teadmisi ja oskusi.
  • Demonstratsioon: õppijatele näidatakse neid oskusi, mida tahetakse saavutada.
  • Rakendamine: õppijad rakendavad uusi õpitud oskusi ja teadmisi tegevuses
  • Lõimimine: õppija integreerib õpitud oskused igapäeva ellu.

 

Kivike tiigis mudel algab ühest tervest probleemist või siis ülesandest, mis siis näitlikult kivikesena vette visatakse ja iga laine mida see tekitab on üks etapp, mida on vaja läbida, et vastava tulemuseni jõuda. Samuti tegeletakse eluliste probleemide ja ülesannetega.

Kokku hõlmab mudel endas kuute etappi, milles esimeses etapis määratakse kindlaks see ülesanne või siis probleem millega hakatakse tegelema. Järgmine etapp on probleemi keerukamaks tegemine nii, et kui õppija on võimeline selle probleemi või siis ülesande lahendamisel omandab ta teatud oskused kogu protsessis. Kolmandas etapis määratakse need oskused, mida läheb vastavate probleemide või ülesannete lahendamiseks. Neljandas etapis disainitakse strateegia, mida kasutades õppija omandab vajaminevad oskused ja teadmised ülesande või probleemi lahendamiseks. Viiendas etapis toimub kogu eelnevates etappides disainitu põhjal materjalide loomine ja keskkonna kujundamine. Viimases toimub rakendamine vastavas keskkonnas. (Joon. 1)

mudel
Joonis 1. “Kivike tiigis” mudel

 

Lasteaias õpetajad pigem tegelevadki eluliste probleemidega, esiteks on see, et lapsed õpiksid eneseteenindusoskusi. Selleks ülesandeks võimegi võtta riietumise, et laps õpiks õigesti iseseisvalt riidesse panema. See on samuti järk-järguline ning pidev töö, mis muutub lastele aastate jooksul keerukamaks, sest järjest vähem aidatakse neid. Riideid tuleb samuti järjest juurde, mida nad ise peavad selga panema. Õpetajate õpetamine näiteks nii, et nad peavad valmis tegema oma rühmale blogi, mis sisaldab teatud elemente, alustatakse lihtsatest asjadest ning liigutakse järjest keerukamatele. Kindlasti eeldab selline lähenemine seda, et kogu protsess on hoolikalt läbi mõeldud. Võimalusi, kuidas seda mudelit rakendada on veel  aga praegu tekkisid endal sellised mõtted.

 

Kasutatud allikad:

Merrill, D. (2002). A Pebble-in-the-Pond Model For Instructional Design. Performance Improvement, 39-44.

Merrill, D. (2007). A Task-Centered Instructional Strategy. Journal of Research on Technology in Education, 33-50.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s