Õppedisaini alused loengute kokkuvõte

Esimene loeng 10.09.16

Esimesel loengul saime teada, mida me hakkame õppima ja mis lõpuks tuleb valmis teha. Selgeks sai ka see mis vahe on õpi- ja õppedisainil. Õpi tähendab seda, kui õppija juhib enda tegevust ise ja õppe on see, kui tema eest õppeprotsess ära kavandatakse.

Olles ise kokkupuutunud õppedisaini mudelitega ja kõige rohkem uurinud ADDIE mudelit oli hea äratundmise rõõm.

Vaadates tagasi bakalaureuse õpingutele, siis võin väita, et mõningad loengud olid kavandatud kasutades kindlat õppedisaini mudelit ja struktuuri. Näiteks võib väita, et enamus loengutest kulges möödea lineaarstet mudelit, kus õppejõud rääkis, pärast seda andis ülesande ja siis tuli test. Oli ka sellised “laadaplatsi mudelit” meenutavaid loengud, kus alustati kas ülesande või hoopis testiga, kus oli võimalik anda teistele tagasisidet ja tekitada arutelu.

Kiviketiigis mudel oli minu jaoks uus ja huvitav oli selle kohta rohkem teda saada. Kivike tiigis mudeli puhul on tähtis probleemi kesksus. Kõik algab ühest suurest ülesandest, mis siis jaotatakse väiksematkest ning iga üleandega saadakse lähemale sellele peamise probleemi või ülesande lahenduseni. Kõik eelnevalt omandatud oskused peaksid toetama keskse ülesande/probleemi lahendamist.

Tooksin siia veel ühe mudeli, mille põhjal ma ise alateadlikult olen kavandanud oma õppe- ja kasvatustegevusi rühmas. Tegemist on van den Akkeri mudeliga.

spiderweg

Teine loeng 09.10.16

Õppedisainis on samuti esimesel kohal eesmärkide püstitamine ja lähtuvalt sellest, disainitakse erinevad tegevused ja ülesanded mille läbi need eesmärgid peaksid olema saavutatud. Tegevused peaksid olema lähtuvalt sellest grupist, keda tahetakse õpetada. Peaks arvestama nende taseme ja huvidega ning seda, et neid oskusi saaks tulevikus kasutada.

Nagu ka eelpool minitud, siis olles kokkupuutunud varem ADDIE mudeliga ei olnud mulle endale sealt midagi uut. Huvitavam oli Merrill’i “Kivike tiigis” mudel, kus kõik algab keskse probleemi püstitamisest ja tegevuste jadast. Alustatakse lihtsamast ja liigutakse järjest keerulistema ülesannete juurde. Ülesannete eesmärk on see, et lõpuks oleks õppija võimeline lahendama selle esialgse keskse probleemi, mis oli kogu ülesannete jada aluseks. Rohkem “Kivike tiigis” mudelist saab lugeda kahe artikli kokkuvõttest.

Scaffold oli minu jaoks uus mõiste, mis tähendab seda, et alguses tuleb õpilast nö ajutiselt toestada, pakkudes talle abi ja erinevaid materjale, millest on tal õppeprotsessis abi. Järjest hakatakse seda toestust ära võtma ja õpilane peaks tulema erinevate ülesannetega iseseisvalt toime.

Minu enda jaoks ei ole võõras õppe- ja kasvatustegevuste eesmärkide püstitamine tegevustena. Seda rõhutati meile juba bakalaureuse õppes ja ma olen nüüd samuti oma töös edaspidi seda rakendanud.

Bloomi taksonoomia kohta leidsin selliseid linke:

See meenutab LePlanneri õpilaste osal olevaid kaasautorluse tasemeid.

Mulle endale meelids kõige rohkem see joonis.

bloomtaxonomy

Neljas loeng 03.12

Neljandas loengus oli põhiline teema see, kuidas hinnata kogu planeeritud õppeprotsessi pärast selle rakendamist või rakendamise ajal. Selleks on kaks võimalust formatiivne või summatiivne.

  • Formatiivse hindamise ülesandeks on õpisüsteemi parandada ja arendada.
  • Summatiivse ülesandeks on kindlaks määrata, kas hankida süsteem või mitte.

Kirkpatrick’u evalvatsiooni tasemed.

  • Reaktsioon- õppijate arvamus ja tagasiside. Võimalik on küsida erinevaid küsimusi näiteks, kas meeldis või mitte. Ajakasutuse kohta on võimalik samuti uurida. Selleks saab kasutada erinevaid võimalusi: vaatlus, küsimustik ja intervjuu.
  • Õppimine- kui palju õppija arenes kogu protsessi käigus. Kas õpetaja sai oodatud tulemuse jne. Seda on võimalik teada saada testiga, eksamiga, hindamisportfoolioga ja vaatlusega.
  • Käitumine- siin saab vaadata seda palju õpilase käitumine on muutunud, kas ta kasutab õpitud teadmisi jne. Saab kasutada vaatlust ja intervjuud.
  • Tulemused- tõhusam töö. Õpitu peaks tegema tööd tõhusamaks ja kiiremaks.

Barrett enesehinnag portfoolios.

  1. WHAT? – mida ma olen õppinud ja omaõppimise näitamiseks kogunud (minevik)
  2. SO WHAT? – ja mis sellest? – miks see minujaoks oluline on (olevik)
  3. NOW WHAT? – kuhu edasi? – mida kavastsen õpituga peale hakata, kuhu soovin areneda edasi (tulevik)

Siit lähtuvalt saan öelda, et minu postituses on see kirjas mis mind ennast kõige rohkem kõnetas ja mida ma olen ka oma õpetaja töös teadmatult ja teadlikult rakendanud. Oluline on teada erinevaid õppedisani mudeleid ja nende rakendamise viise. Lasteaia õpetajana planeerin tegevused lähtuvalt eesmärgist ja tegevused tulenevad sellest, mis on lastel päevakorras. Ei ole mõtet teha tegevust, mis neile ei meeldi ja ei huvita. Võib olla minu enda töö plussiks on see, et ei ole antud ette õpikuid ja töövihikuid nii ma saan olla loov ja luua vastavad vahendid ise ja katsetada neid ning teada saada, kas need toimivad või mitte.

Olen hakanud oma tegevusi rohkem analüüsima, seda kuidas tegevus läks ja mida lapsed sellest said. Ning kas nad üldse omandasid need oskused, mida mina planeerisin neile õpetada. Võib olla just see analüüsimise ja hindamise osa on olnud minu jaoks rohkem rakenduses peale kogu kursuse läbimist.

Igatahes oli minu jaoks kursus huvitav ja sain teada palju uut.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s