Loengute kokkuvõte

Mulle endale jäi esimesest loengust meelde õppejõu näide, kuidas vahel ebaõnnestunud toode võib hiljem leida rankendust. Nii nagu juhtus Post-It paberitega mille taga kasutatakse liimi, mis alguses oli ebaõnnestunud toode, sest see ei olnud piisavalt tugev. Hiljem võttis keegi selle toote ja lõi uuendusliku vahendi. Innovatsioon on mingi vana asja täiendamine ja rakendamine uuel viisil. Innovatsioonil on erinevad liigid, millest oli juttu “Innovatsiooni juhtimise” raamatus.
Innovatsioon ei toimu iseenesest, alati on vaja kedagi kes eest veaks ja õiged inimesed kokku viiks.

Turundusinnovatsioon: näide oli rahvusmustriga tennised, enne kui need valmis said, olid tennised juba sotsiaalmeedia kaudu maha müüdud. Nö jutt läks sotsiaalmeedias liikuma ja see tõttu olid kõik juba enne ära müüdud.

Organisatsiooni innovatsioon: õppejõu näide sellest, kuidas tema tegeles koolis aktiivõppega, kus tunnid kestsid 90 minutit ja selle jooksul käisid õpilased erinevates keskustes. See süsteem toimis seni kuni õpetajatel oli õhtuti aega maha istuda ja koos järgmisi tegevusi planeerida.

Avalik sektor peab ka innovatsiooniga tegelema, et mitte seda pidurdada.

Erarahastuse kaasamine haridusse– Eestis on see nõrk koht. Eesti teadlased kirjutavad rohkem projektitaotlusi, see mis juhtub projektiga pärast nagu kedagi ei huvita. Võetakse uus ja järgmine rahastus. See on tegelikult minu arvates vale lähenemine asjale. Nii jäävad paljud huvitavad projektid, kas lõpetamata või ei ole need jätkusuutlikud. Põhimõtteliselt resursside raiskamine.

Mis on eduka innovatsiooni aluseks?

Innovatsiooni leviku teoreetikud on tuvastanud viis kriitilist tunnust:

  • Suhteline eelis- Kas innovatsioon on parem kui praegune olukord? Kas inimesed peavad seda paremaks? Kui ei, siis innovatsioon ei laiene kiiresti, kui üldse.
  • Ühilduvus- Kuidas innovatsioon sobib inimeste varasemate kogemuste ja praeguste vajadustega? Kui see ei sobi nii hästi, ei leviks see hästi. Kas see nõuab olemasolevate väärtuste muutmist? Kui kultuuri liikmed tunnevad, et nad peavad innovatsiooni vastu võtmiseks muutuma, on nad selle suhtes vastupidavamad.
  • Keerukus- Kui keeruline on innovatsiooni mõista ja rakendada? Mida raskem, seda aeglasem on vastuvõtmisprotsess.
  • Katsetamine- Kas inimesed saavad innovatsiooni kõigepealt “proovida”? Või peavad nad põhenduma kõik korraga? Kui see viimane variant, siis on inimesed selle vastuvõtmisega palju ettevaatlikumad.
  • Vaatlusvõime- Kui nähtavad on selle kasutamise tulemused? Kui inimesed selle vastu võtavad, kas erinevus on märgata? Kui ei, siis levib innovatsioon aeglasemalt.

Innovatsiooni (küpsuse) audit organisatsioonis. Enamik põhinevad küsitlustel.

  • Innovation for Growth: algul küsitlus, teiseks intervjuud
  • Strateegia: miks, mis, kus, millal
  • Ideed: loov lähenemine
  • Teostus: kuidas

Viimases loengus olin oma rühmakaaslastest ainuke, kes pärast rühmatöö tarvis kohal oli. Üksi kogu rühma eest midagi ära otsustada ei olnud lihtne.

Kokkuvõtlik tagasiside:

Loengud olid sisukad ja eriti meeldisid õppejõu poolt toodud näited. Neid oleks võinud olla rohkem, sest see muutis loengu huvitavaks. Samas oli selliseid aspekte, mis olid keerulised mõista. Näiteks täpselt need asjad, mis me ülesannete jaoks pidime tegema. Raamatu puhul, mille esimese peatüki me pidime läbi lugema häiris mind rohkem see, et räägiti ettevõtetest. Tulevikus soovitan vahetada auditoorimi, sest praegune ruum ei lasknud väga teha grupiga koostööd, mis mind natuke häiris.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s