Scratch Jn’ri kasutamise võimalused 6-7 aastaste laste loogilise mõtlemise arendajana: Sissejuhatus

Varajasest east saadik puutuvad lapsed kokku tehnoloogiaga ja seetõttu tuleks varakult hakata lastele õpetama seda, kuidas erinevaid vahendeid ja programme kasutada. Üheks võimaluseks oleks lapsi õpetada programmeerima. Läbi selle on võimalik arendada matemaatilisi oskusi ning tekitada juba varakult lastes huvi programmeerimise vastu, samas on see üheks võimaluseks arendada laste loogilist mõtlemist. Loogiline mõtlemine on vajalik kõikides eluvaldkondades ning see tuleb kasuks samuti ka edasises õppetöös (Koitjärv, 2011). Läbi selle näeb laps tervikut paremini ning on võimeline informatsiooni paremini omandama. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008) ütleb, et 6-7 aastane laps peaks saama aru lihtsamatest põhjuse ja selle tagajärje seostest.

Nagu selgus 2015. aasta Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Infotehnoloogia Kolledži ja Telekommunikatsiooni Liidu poolt koostatud raportis “Mis saab Eesti IT haridusest?” , et oskuslikke programmeerijaid ja teisi IT valdkonnas pädevaid inimesi on vähe. Siit tulenevalt on probleemiks kvalifitseeritud tööjõu puudus IT valdkonnas. Samas selgus raportist, et uurimuses osalejatel tekkis programmeerimise vastu huvi alles siis, kui nad said ise arvutit kasutades luua või teha midagi huvitavat. Seega tuleks programmeerimise õpetamisega alustada juba varajases lapsepõlves, üheks võimaluseks on seda lõimida õppe- ja kasvatustegevuste valdkondadega lasteaias. Selleks on vaja välja töötada vastavad materjalid, kavad ja hindamise vormid, mille põhjal oleks võimalik lastele selgitada programmeerimise olemust ja põhitõdesid.

Eelnevast lähtuvalt on magistritöö eesmärk töötada välja ScratchJn’i  programmi kasutamist sisaldavad lõimitud õppe- ja kasvatustegevuste kavad 6-7-aastastele lastele, neid lastega katsetada ning välja selgitada laste ja ekspertide arvamus ScratchJn’i  kasutamise kohta lasteaias ning nende ettepanekud tegevuskavade parendamiseks.

Eelnevale toetudes on uurimisküsimused järgnevad:

  • Mida arvavad lapsed ja eksperdid ScratchJn’i kasutamisest 6-7-aastaste laste õpetamisel?
  • Kuidas hindavad eksperdid koostatud töökavu ning nende sobilikkust 6-7-aastaste laste õpetamiseks?
  • Millised on laste ja ekspertide ettepanekud välja töötatud tegevuskavade parendamiseks?

Magistritöö esimeses peatükis antakse ülevaade sellest, kuidas kujundada loogilist mõtlemist varajases lapseas ning milliseid viise on võimalik selleks kasutada. Samuti tutvustatakse Scratch Jn’i programmi ning analüüsitakse juba valmisolevat materjali. Esimeses peatükis seletatakse lahti õppedisainimudel, mille järgi on vastavad õppe- ja kasvatustegevuste kavad koostatud. Magistritöö metoodika osa sisaldab valimi ja selle koostamise põhimõtteid, lisaks sellele veel meetodi valikut ja kirjeldust. Samuti seletatakse lahti täpsemalt uurimisprotseduur ning selgitatakse õppedisaini mudeli kasutamist täpsemalt. Uurimistulemuste peatükis antakse ülevaade peamistest katsetuste tulemustest ning arutelu peatükis tehakse nende põhjal täpsemad järeldused.

Kasutatud kirjandus

Koitjärv, T. (2011). Mõtlemismängud on mõnusad. Koolielu. Loetud aadressil: https://koolielu.ee/info/readnews/77903/motlemismangud-on-monusad

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. (2008). Eesti Vabariigi Valitsus [2015, detsember. 5] https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772

TÜ, TTÜ, IT Kolledž, ITL (2015) „Mis saab Eesti IT haridusest?“ uuringuprojekti raport. Tartu. Loetud aadressil: https://sisu.ut.ee/sites/default/files/ikt/files/iktraport_31.08.2015.pdf

Advertisements

Uurimistöö pealkiri, probleem, eesmärk ja küsimused

Pealkiri

6-7 aastste laste matemaatiliste oskuste arendamine läbi ScratchJn ’ri

Varajastest east saadik puutuvad lapsed kokku tehnoloogiaga ja see tõttu on oluline hakata neile õpetama kasutamiseks vajaminevaid oskusi. Läbi programmeerimise on võimalik matemaatilisi oskusi arendada ja samas ka tutvustada seda, mis on programmeerimine ning tekitada selle vastu huvi. IT valdkond pidevalt areneb ja järjest rohkem on vaja oskuslikke programmeerijaid. Nagu selgus 2013 aastal Euroopas läbiviidud uurimuses, et tegelikult on puudu oskuslikest programmeerijatest ja samuti on vähe teistes IT valdkondades töötavatest inimestest. Siit tulenevalt on probleemiks kvalifitseeritud tööjõu puudus IT valdkonnas. Nii nagu selgus Tartu ülikooli poolt koostatud 2015 aasta raportis, et programmeerimise vastu tekkis uurimuses osalejatel huvi siis, kui nad said ise arvutiga midagi huvitavat teha. Siis tuleks sellega alustada juba varajases lapsepõlves, et tulevikus oleks vastavad professionaalid olemas. Programmeerimisel on olulised samuti matemaatilised oskused ja loogiline mõtlemine, mida on vaja samuti lastes arendada.

Eesmärk: Läbi ScratchJn’i tutvustada programmeerimist ja tekitada läbi erinevate tegevuste lastes rohkem huvi selle valdkonna vastu ning arendada laste matemaatilist mõtlemist läbi programmeerimise.

 

Küsimused:

Kuidas läbi ScratchJn’i on võimalik arendada matemaatilist mõtlemist?

Milliseid visuaalseid programmeerimise tegevusi tuleks läbi viia, et lastes tekiks huvi selle valdkonna vastu?

Kuidas lõimida ScratchJn’i lasteaia õppe- ja kasvatusvaldkondadesse?

Kuidas viia programmeerimine lasteaeda?

 

Uurimuse tarbeks ma mõtlesin koostada tegevuskavad, kus ma kasutaksin ScratchJn lasteaia viimase rühmaga. Mõtlesin et huvitav oleks endal võrrelda, et kui ScrtachJn on lõimitud tegevusse ja samas proovida programmeerimist toimiva ringina. Millisel juhul on tulemused paremad ja kas tulevikus on programmeerimisel lasteaias tulevikku.

Magistritöö seminar: Esimene postitus

Alguseks võiks öelda, et ma ei ole siiani endas veel kindel mida tahaksin uurida. Hakates mõtlema, et mille poole maailm järjest liigub siis tuli mulle endale mõte uurida, kui palju lõimitakse programeerimist lasteaias õppe- ja kasvatustegevustesse. Mida õpetajad üldse peavad programeerimiseks ja kas selles on nähtud reaalset kasu laste õpetamisel. Et kas teadmised kinnistuvad paremini on lapsed rohkem motiveeritud jne või ei näe õpetajad üldse mingit kasutegurit. Kindalsti vajab see teema veel natuke kitsendamist.

Valimiks oleks, kas siis Harjumaa, Tartumaa või siis Pärnumaa lasteaia õpetajad. Uurimise meetod oleks siis arvatavasti kvantitiivne.

Otsisin ka allikaid kõigepealt toon ära lähedase minu teemaga tehtud uurimistöö. Praegu leidsin ainult ühe.

Ruberg, G. (2016). Robootika kasutamine õppe- ja kasvatustegevustes: abivahend õpetajale. Bakalaureusetöö. Tallinn

Selles töös uuriti ühe lasteaia näitel palju õpetajad kasutavad robootilisi vahendeid õppe-ja kasvatustegevustes ja milline on nende suhtumine sellesse.

Fessakis, G., Gouli, E., & Mavroudi, E. (2013). Problem solving by 5–6 years old kindergarten children in a computer programming environment: A case study. Computers & Education, 6387-97

Tegu on ühe tegevuseuuringuga, kus vaadeldi seda, kas programmeerimine 5-7 aastastele lastele on jõukohane ja kuivõrd olid lapsed sellest motiveeritud.

Kazakoff, E., & Bers, M. (2012). Programming in a robotics context in the kindergarten classroom: the impact on sequencing skills. Journal Of Educational Multimedia And Hypermedia, (4), 371.

Uuriti kuivõrd edukas on väikeste robotite programmeerimine matemaatiliste oskuste õpetamisel. Tulemused leiti 54 lapse põhjal. Lisaks laste oskustele võieti aluseks õpetajate oskused, rühma suurus ja aeg, palju kogu tegevusele kulutati.

Shure, M. B., & Spivack, G. (1979). Interpersonal Cognitive Problem Solving and Primary Prevention: Programming for Preschool and Kindergarten Children. Journal Of Clinical Child Psychology, 8(2), 89.

Siin töös on kaudselt juttu sellest, kuidas läbi programmeerimise on võimalik arendada laste kognitiivseid oskusi ja seda, et nad oskaksid mõelda ühe sammu ette.

Firth, N. (2014). Code generation. New Scientist, 223(2985), 38-41.

Projekti kirjeldus ja näide sellest kuidas õpetada 5 aastaseid lapsi programeerima.

Portelance, D., Strawhacker, A., & Bers, M. (2016). Constructing the ScratchJr programming language in the early childhood classroom. International Journal Of Technology & Design Education, 26(4)

Siit loodan saada programmeerimisvahendite alast informatsiooni.

Sullivan, A., & Bers, M. U. (2016). Robotics in the Early Childhood Classroom: Learning Outcomes from an 8-Week Robotics Curriculum in Pre-Kindergarten through Second Grade. International Journal Of Technology And Design Education, 26(1), 3-20.

Selles uurimuses läbisid lapsed 8 nädalase koolituse või siis tegevuse, kus nad õppisid programeerimise aluseid ning hiljem liikusid keerukamate programmeerimise ülesannete poole.

Sullivan, A., & Bers, M. U. (2016). Girls, Boys, and Bots: Gender Differences in Young Children’s Performance on Robotics and Programming Tasks. Journal Of Information Technology Education: Innovations In Practice, 15145-165.

Uuriti, kas on mingid erinevused seoses poiste ja tüdrukutega, kui nad õpivad programmeerimist või siis teevad etteantud ülesandeid.

Hutchison, A., & Patterson, S. (2016). Programming what should be mandatory: two educators weigh in on one of digital and computer science literacy’s hottest topics. Literacy Today, (4), 14.

Elkin, M., Sullivan, A., & Bers, M. U. (2016). Programming with the KIBO Robotics Kit in Preschool Classrooms. Computers In The Schools, 33(3), 169-186.

Vahendi kirjeldus, et mida on võimalik programmeerimises kasutada.